Ladu

Ladu on koht, kus elavad ettevõtte materjalid ja tööriistad: mida on, kui palju on, kelle käes see on ja mis sellega juhtus. Moodul on ehitatud ühe põhimõtte peale: arvestus on kirje sellest, mida inimesed mäletasid sisestada, mitte mõõtmine, ja kui arvestus reaalsusega vaidleb, võidab reaalsus. Sellest kasvavad välja lao kaks kõige olulisemat omadust: negatiivne laoseis on lubatud (see on loetav märk „raamatud on maha jäänud”) ja liikumiste ajalugu on muutmatu (vale kanne parandatakse uue reaga, mitte vana kustutamisega).

7.1 Kes mida näeb

Laomoodul on iseseisev plokk: kui see on välja lülitatud, ei eksisteeri /warehouse üldse, ka administraatorile. Tellimused kuuluvad lao juurde ja töötavad ka ilma piletiplokita. Rent on eraldi lisamoodul, mis vajab nii ladu kui päevikut.

Õigusi on kolm ja need ei ole üksteise sees:

• Ladu: ligipääs: kas inimene üldse pääseb plokki. Kehtib mõlemale rollile ja on vaikimisi kõigil sees. Nii on „see tehnik ei tööta laoga” üldse väljendatav: suuremas ettevõttes, kus on eraldi laohoidja, saab tehnikutelt ligipääsu ära võtta ja kogu liikumine käib siis laohoidja käe alt.
• Ladu: haldamine: kas see administraator juhib arvestuspoolt: kataloog, kogused, kinnitusjärjekorrad, tellimused, rent, päevik, seaded. Ainult admin-rollile. Admin vajab arvestuspooleks mõlemat õigust.
• Ladu: oma lao tellimus: ainult tehnikule, vaikimisi sees. Lubab tehnikul kirjutada tellimusi ettevõtte enda suletud laost (§7.10).

Tehnikud ei telli tarnijalt. See on teadlik reegel: tehnik on andur. Laoseis liigub tema võtmiste ja tagastuste kaudu, ja ostmine on admini töö, mida toidab automaatne täiendusjärjekord (§7.10). Ainus erand on oma lao tellimus: korjeleht ettevõtte enda riiulitelt, mitte ost.

Sama URL /warehouse näitab kaht eri pinda: haldusõigusega admin näeb arvestusnimekirja (kogu kataloog, kinnitusjärjekorrad, ostuhinnad), tehnik ja halduseta admin näevad „Minu inventar”, enda varustust (§7.5).

Sakid: Artiklid ja Komplektid alati; Tellimused, Rent (kui rendimoodul on olemas) ja Päevik ainult haldusõigusega. Peidetud sakk ei ole turvapiir: iga leht hoiab oma väravaid ise.

Ploki väljalülitamine võtab kaasa ka lao sõnastikud: «Mõõtühikud», «Karbi suurused» ja «Artiklirühmad» kaovad Sõnastike lehelt. Nad kuuluvad laole ja ilma laota ei ole neil kasutajat.

7.2 Artiklid: kataloog

Nimekirja pealkiri on „Ladu”, halduri nupud „Impordi” ja „Uus artikkel”. Otsing käib ainult nimetuse järgi (tehniku „Võta laost” valija otsib ka koodi järgi; need on eri otsingud). Klassikiibid: Kõik / Tarvikud / Tööriistad / Rendis; kiip on filter, uuesti klõps tühjendab. Kiip „Peida nulljäägid” peidab read, mida laos pole. Filter elab URL-is: see püsib ka siis, kui mõni laotegevus lehe värskendab.

Nimekiri on rühmitatud artiklirühmade kaupa (lahtikäivad plokid; rühmata artiklid all „Grupeerimata”). Rühma päises on märk, kui mõni rida vajab tähelepanu. Veerg Riiul näitab riiuli koodi ja on sorteeritav; kasti suurus paistab väikese kiibina.

Ostuhinda näevad ainult administraatorid: tehniku lehele seda veergu ei laeta üldse, seega pole seal midagi lekkida.

Laoseisu märgi värv loeb artiklit tema liigi keeles:

• Tarvik: Laos / Otsas (kollane) / Miinuses (punane).
• Foorimeetodil artikkel: Laos / Lõppemas / Otsas, viimase märke järgi (§7.4), mitte arvutus. Real on näha, kes viimati märkis.
• Tööriist: Laos või {nimi} käes.
• Eksemplaridega artikkel: vaba eksemplaride loendus; null vaba = kollane, ka siis kui masinad on olemas, aga katki.

Veerg „Kus on” vastab küsimusele, kuhu kogus laiali on: komplektides, tehnikute puhvrites, rendis, välistehniku käes. Nimekirjas lehitsemist ei ole: kõik artiklid renderdatakse korraga; ainus lehitsetav lao-nimekiri on Päevik.

7.3 Artikli loomine ja muutmine

Artiklil on liik, mida pärast loomist muuta ei saa. Süsteem ütleb seda otse: «Artikli liiki ei saa pärast loomist muuta.» Liike on kaks: tarvik (arvestatakse kogustes) või tööriist (arvestatakse selle järgi, kelle käes ta on).

Tarviku arvestusviis on kolmene:

• Täpne kogus: laoseis loetakse üle;
• Ligikaudne kogus: number on hinnanguline;
• Foorimeetod: koguseid ei arvestata üldse, ainult olek laos / lõppemas / otsas. Teibirull ja kruvikarp ei vaja tükiarvestust; foorimeetodil artikli võtmine laoseisu ei muuda ja süsteem ütleb seda valijas otse.

Olulised väljad:

• Artikli kood: ettevõtte enda kood, kordumatu kasutusel olevate artiklite seas, võib jääda tühjaks.
• Ostuhind: ühiku hind eurodes, näevad ainult administraatorid. Hüvitiste juures töötab see vihjena (§7.7).
• Tootja: vaba tekst; paistab ka rendilehtedel (§7.12).
• Riiul: kujul rida/riiul, näiteks 1/01 või 12/03.
• Grupp ja Karbi suurus: valikud lao sõnastikest. Kehtivad igale artiklile, ka loendatud tarvikule (patareid on loendatud ja seisavad ikkagi karbis).
• Täitekogus: loendatud artiklil mitu tükki karpi mahub, foorimeetodil kui palju tellida. Sellest tuleb täiendusjärjekorra tellitava koguse eeltäide (§7.10).
• Rendile antav: ainus asi, mis lubab artikli rendivalikusse (§7.12).
• Nähtav tehnikutele: vaikimisi sees. Väljas: artiklit ei pakuta tehnikute valikutes („Võta laost”, „Ostsin ise”). Artikkel jääb alles, kogused loetakse edasi, tellida saab teda endiselt. See ei ole kustutamine ega õigus, ainult see, mida tehnikule pakutakse. Juba tehniku käes olev kaup jääb alati nähtavaks ja tagastatavaks.

Kogused ja hinnad keelduvad, mitte ei ümarda: kuni 3 kohta pärast koma, üle piiri läinud väärtus annab selge veateate.

7.4 Laoseis ja liikumised

Reategevused: Võta / Pane tagasi / Anna üle / Tagasta lattu / Korrigeeri laoseisu / Märgi seisukord, foorimeetodil artiklil ka Märgi olek. Korrigeerimine on halduri tegevus; kõik ülejäänu on mõlemal rollil.

Kuhu võetud kaup läheb, otsustab roll:

• Tehnik võtab põhilaost oma isiklikku puhvrisse: väike hunnik teipi, klambreid ja pistikuid, mida ta kaasas kannab. Puhver luuakse esimesel võtmisel ise.
• Admin võtab laost lihtsalt välja: kogus lahkub arvestusest (mahakandmise loogika).

Negatiivne laoseis on lubatud

Kui tehnik seisab riiuli ees ja hoiab detaili käes, aga arvestus näitab nulli, siis on arvestus vale, mitte tehnik. Võtmise blokeerimine sel hetkel oleks rakenduse teade inimesele, et ta ei hoia käes seda, mida ta käes hoiab. Negatiivne rida on loetav „raamatud on maha jäänud”. Kui põhilao kogus esimest korda nullist alla läheb, saavad laohaldurid teate; parandus käib nupuga „Inventeeri” või „Korrigeeri laoseisu”.

Kolm erandit, kus miinus on keelatud:

1. Katki/remondis ämbrid: seisukorra kogused ei saa miinusesse minna („Selles seisukorras on ainult {n}“).
2. Paigaldus piletile: puhvrist/komplektist ei saa maha kanda rohkem, kui seal on. Võtmine on väide riiuli kohta, paigaldus on väide selle kohta, mida see inimene kaasas kandis: keegi ei paigalda nelja klambrit kaubikust, milles on kolm. Selline rida on näpuviga, mitte raamatute mahajäämus.
3. Komplekti mahakandmine: sama põhjus.

Korrigeerimine nõuab kohustuslikku põhjust (3-500 märki, nt „inventuur 05.08, riiulil oli 12”): liikumiste ajalugu on muutmatu ja hiljem põhjust juurde lisada ei saa.

Seisukord (Korras / Katki / Remondis) on kolm ämbrit ühel real; füüsiline kokku = saadaolev + katki + remondis. Katkiseks märkimine on näit, mitte admini võim: iga laoga töötaja tohib teatada, et miski on katki.

Foorimeetodil artikli olek

Foorimeetodil artikli olekut muudetakse nupuga „Märgi olek” (Olemas / Vähe / Otsas). Tehnik peab märkimiseks tegema riiulist foto; admin märgib ilma fotota. Märge „Vähe” või „Otsas” saadab laohalduritele teate ja paneb artikli nimekirja „Vajab täiendamist”. Riiulitellimuse saabumine märgib karbi jälle täis.

7.5 Minu inventar (tehniku pind)

Tehniku /warehouse on tema enda varustuse ekraan: Puhver, Tööriistad, Minu komplektid ja Minu tellimused. Lehe enda sissejuhatus ütleb, mille jaoks ta on: «Mis sul praegu käes on: puhver, tööriistad ja komplektid. Siit saad võtta laost, panna tagasi ja võtta saabunud tellimusest.» Tegevused:

• „Võta laost”: otsi nime või koodi järgi, märgi kogus, kogus liigub puhvrisse. Tööriistu võtab tehnik ise, ilma taotluse ja üleandmiseta; pakutakse ainult vaba ja töökorras masinat. Valija näitab laoseisu (seadistatav, §7.15) ja küsib möödaminnes: „Kas riiulil on midagi katki?”
• „Panen lattu”: puhvrist tagasi lattu. Ise ostetud read lähevad lattu admini kinnitusele (§7.7) ja nende kogus pole puhvriga piiratud.
• „Võta tellimusest”: saabunud piletitellimusest võtmine otse puhvrisse. Iga tehnik, mitte ainult tellija: saabunud tellimus on riiulil olev kaup, mille keegi peab paigaldama. Lagi on „tellitud miinus juba võetud” ja see loetakse serveris üle.
• „Tagasta kõik”: kõik puhvris olevad kogused korraga lattu. Tööriistu ja komplekte see ei puuduta.
• „Tagasta kõik tööriistad”: eraldi nupp tööriistade jaoks; iga tööriista saab tagastada ka ükshaaval. Kaks nuppu, sest kaks eri asja: puhver on kulumaterjal, tööriist on vara.

7.6 Materjal piletil

Piletilehe nupp „Materjalid” avab akna „Paigaldatud materjal”: märgi kogused, mis said piletil paigaldatud. Need kantakse tehniku puhvrist (või tema käes olevast komplektist) maha.

Kolm allikat: Puhver (+ komplektid), „Ostsin ise” (tehnik ostis detaili oma rahaga: laoseis ei muutu, rida läheb kulunõudena admini kinnitusele) ja nimekiri „Paigaldatud sellel piletil”.

Piletilt saab ka kirjutada oma lao tellimuse: nupp „Telli suletud laost” (§7.10).

Mida see teadlikult ei tee:

• Piletit ei puudutata: ei staatust ega ühtegi pileti välja. Pilet on liikumise põhjus, liikumine on lao fakt.
• Sulgemise väravat ei ole: pileti saab sulgeda ka materjali märkimata. Sulgemisel on meeldetuletus: „Kui tööl kulus materjali, märgi see enne sulgemist ära. See pole kohustuslik.”
• Aktile, arvele ega arveldamata töödesse materjal ei jõua. Ladu on sisemine arvestus. Ainus tee rahani on „Ostsin ise” hüvitis (§7.7).
• Suletud pilet säilitab nupu (kulu on raamatupidamine juba toimunu kohta); arhiivipilet mitte.

Ülejäägid sulgemisel. Kui piletit suletakse ja tehniku puhvris on selle pileti tellimusest võetud ridu, pakub sulgemisdialoog neid tagasi: iga rea juures „Tagasta laole”. Tagastada või endale jätta, mõlemad sobivad; sulgemist see ei mõjuta.

7.7 Kinnitusjärjekorrad

/warehouse ülaosas elavad halduri kaks järjekorda. Sinna satub liikumine, mis kulutab kellegi teise raha või liigutab hangitud kaupa ilma hankeotsuseta: ise ostetud detaili paigaldus, ülemäärane tagastus „Ostsin ise” harul, tellimuse rea toomine üldlattu.

Kaks järjekorda vastavad kahele eri küsimusele sama rea kohta:

• „Kinnitamata liikumised”: kas kaup päriselt saabus? Otsused: kinnita või lükka tagasi. Tagasilükkamine ei kustuta midagi (ladu on muutmatu): kirjutatakse vastupidine parandusrida, ja põhjus on kohustuslik (3-500 märki), sest see maandub reale, mida hiljem annoteerida ei saa.
• „Hüvitiste taotlused”: kas ettevõte võlgneb tehnikule nende eest? Sinna jõuab rida alles pärast liikumise kinnitamist. „Kinnita ja hüvita” kannab summa tehniku palgalehele eurodes; kui kuu leht on juba kinnitatud, läheb see parandusreana jooksvale kuule. Üks laorida saab palgale jõuda täpselt üks kord. Hüvitise tagasilükkamine on lõplik; liikumine ise jääb kinnitatuks (kaup on laos, vaidlus käib summa üle).

Mõlemad järjekorrad on vanemad eespool ja näitavad korraga 100 rida; all on „Näita ülejäänud (N)“. Kui kaks haldurit otsustavad sama rea korraga, saab teine teate, et rida on juba käsitletud.

Hüvitise summa väljal on vihje „Tarnija ostuhinna järgi ≈ {summa} €, tehnik võis maksta muud.” See on orientiir, mitte otsus: admin aktsepteerib tšeki järgi. Ise ostetud kauba puhul on tšeki foto kohustuslik (kuni 10 MB): ilma selleta hüvitist kanda ei saa. Üks tšekk võib katta mitu rida (poeskäik on üks paber). Tšekifotot näevad ainult finants- või laohaldusõigusega admin ja rea kirjutaja ise.

Halduril on teavitused uute nõuete kohta (sh Telegram, §7.15); tehnik saab teate makse või keeldumise kohta.

7.8 Komplektid

Komplekt on nimetatud, hoitav ja üleantav asjade hulk, näiteks tehniku kaubikukomplekt. Kaks poolt: spetsifikatsioon (mida komplekt peaks sisaldama) ja tegelik sisu; vahe on täiendusnimekiri, mille „Täienda laost” ühe liigutusega põhilaost katab. Komplekti täiendus tohib põhilao miinusesse viia: sama reegel mis võtmisel.

Tehnik toimetab oma käes oleva komplektiga vabalt: täiendab, kannab tööl kulunut maha, tühjendab. Laos seisev komplekt (hoidjata) on halduri oma; „väljastamine” = üleandmine tehnikule, kusjuures komplekti nimi, spets ja sisu jäävad kaasa.

Tühjendamine ≠ mahakandmine: tühjendamine tõstab sisu tagasi lattu; mahakandmine kustutab kogused süsteemist (töö kulutas need ära).

Isiklik puhver ei ole komplekt. Tal pole spetsifikatsiooni, ta ei ilmu Komplektide lehel ja komplektihaldus teda ei puuduta. Süsteem ütleb seda otse: „See on isiklik puhver, mitte komplekt.”

Komplektide lehel on nimefilter („Otsi nimetuse järgi”): tippides kitseneb nimekiri kohe.

7.9 Eksemplarid

Osad tööriistad väärivad ühekaupa arvestust: mitte „löökpuure: 3”, vaid kolm konkreetset masinat, igaühel seerianumber, seisukord ja hoidja. Selleks valitakse artiklil „Vii eksemplaride arvestusele”: artikkel muutub kataloogikirjeks ja füüsilised masinad saavad omaette read.

Millal sisse lülitada on ettevõtte otsus, mitte reegel. Praktiline joonis: seerianumbriga masinad, mille käekäiku tahad ühekaupa teada (löökpuur jah, kaabel ei). Sisselülitamine viib olemasoleva valduse ühe sammuna esimesele eksemplarile; tagasi saab lülitada alles siis, kui eksemplarid on maha kantud.

Reeglid, mida süsteem jõustab:

• Välja saab anda ainult töökorras masina. Katkine või remondis masin riiulil ei ole ise-võetav; sellise annab üle ainult haldur. Tagastada saab alati, ka katkise.
• Seisukorra asümmeetria: masinat hoidev tehnik tohib märkida ta katkiseks või saata remonti, aga korras-seisu saab määrata ainult laohaldur, ka enda masina puhul. „Katki” on näit, „korras” on otsus.
• Kaks tehnikut ei saa sama masinat võtta: kaotaja saab selge teate ja päevikusse rida ei teki.

7.10 Tellimused ja täiendusjärjekord

Tellimuste sakk on halduri pind. Tellimuse elukaar: Mustand → Saadetud → (Komplekteerimisel) → (Väljastatud, kinnitamata) → Saabunud → Suletud, kõrvale Tühistatud. Kaks keskmist olekut tekivad ainult siis, kui saaja märgib ridu või laohoidja väljastab (allpool); tavaline tee Saadetud → Saabunud jääb alati lubatuks. Muuta saab ainult mustandit; saabunud tellimust tühistada ei saa. Tellimusi ei kustutata kunagi: tühistamine on lõppolek, sest saadetud tellimus eksisteerib saaja postkastis.

Iga pöördumatu samm kinnitab ja ütleb, mida tagasi võtta ei saa:

• saatmine: «Tellimus #{id} saadetakse tarnijale e-postiga. Saadetud kirja ei saa tagasi võtta.» (SmartAccountsi kanalil öeldakse sama loodud dokumendi kohta.)
• saabumine: «Tellimus #{id} märgitakse saabunuks ja lattu tehakse püsiv sissekanne. Seda ei saa tagasi võtta.»
• tühistamine: «Tellimus #{id} tühistatakse lõplikult. Seotud pilet jääb senisesse staatusesse.»

Kolm tellimuse liiki

Kuhu saabuv kaup läheb, otsustab tellimuse liik:

Liik	Mis see on	Saabumisel	Sulgemisel
Laotäiendus	tarnijale, piletita	iga loendatud rida kantakse põhilattu; foorimeetodil karp märgitakse täis	midagi
Piletile	tarnijale, piletiga	põhiladu jääb puutumata; tehnikud võtavad otse tellimusest oma puhvrisse	mida keegi ei võtnud, kantakse põhilattu
Oma ladu	korjeleht ettevõtte enda suletud laost	põhiladu ei muutu	põhiladu ei muutu

Oma lao tellimuse kirjutab tehnik ise lehel „Minu tellimused” (telefonisõbralik vorm) või piletilt nupuga „Telli suletud laost”. Rida võib olla laoartikkel või vaba tekst („kaks rulli valget kaablit”); pileti sidumine on valikuline. Oma lao tellimus läheb e-kirjaga komplekteerijale ja ei jõua kunagi tarnija ega raamatupidamiseni.

Saatmiskanal: baastee on e-kiri tarnijale (aadress ja mall seadetes). Kui SmartAccountsi liides on olemas, saab seadetes valida „Tellimuse kanal”: E-kiri, SmartAccounts (tellimus luuakse SmartAccountsis kliendi tellimusena) või Mõlemad. Liidese kaudu saab saata ainult piletiga seotud tellimuse, sest kliendi leiab süsteem pileti objektilt. Real olev hind loetakse saatmise hetkel artikli praegusest ostuhinnast.

Saaja märgib ridu

Oma lao tellimuse kirjas on alati link, mille kaudu saaja (komplekteerija) märgib iga rea: koos, tellitud või puudu, lisab rea- ja tellimuse märkuse. Esimene märge viib tellimuse olekusse Komplekteerimisel; kui kõik read on märgitud, saab tellija teate. Tarnija kirja lisatakse link ainult seadega „Lisa link ka tarnija kirja” (vaikimisi väljas). Link kehtib 30 päeva ja ainult seni, kuni tellimuse saaja e-post on sama.

Laohoidja tahvel

Inimesele, kes iga hommik laoruumi läheb ja kõik avatud tellimused läbi töötab, antakse püsilink (Seaded → Ladu → „Laohoidja lingid”). Link näidatakse loomisel ühe korra; seda saab igal ajal tühistada või uuesti väljastada. Lingiga avaneb tahvel kõigi avatud tellimustega, kus laohoidja märgib read ja väljastab tellimuse.

• Kui lingil on lubatud piletite liigutamine, läheb väljastatud tellimus kohe olekusse Saabunud (koos laosissekande ja pileti taastamisega).
• Muidu jääb see olekusse Väljastatud, kinnitamata ja tellimuste lehe järjekorras „Ootab kinnitust” admin kas kinnitab selle (→ Saabunud) või saadab tagasi komplekteerimisele, kohustusliku põhjusega.

Täiendusjärjekord

„Vajab täiendamist” elab tellimuste lehel ja pakub kandidaate viie päästikuga: Miinuses / Otsas / Märgitud / Alla läve / Seisukord (rida näitab neist halvimat). Loetakse ainult põhiladu: komplektis või tehniku puhvris seisev kogus ei ole järgmisele vajajale saadaval. Admin valib read, „Telli valitud” koondab need üheks mustandtellimuseks („Laotäiendus {kuupäev}“). Tellitav kogus täidetakse ette artikli täitekogusest; juba tellimusel olev rida on märgitud.

Lävi (seade „Madala laoseisu lävi”) on üks number kogu kataloogi peale. Vaikimisi 0: hoiatus ainult tühjade riiulite, märgete ja seisukorra kohta. Soovitame sellega alustada: üks ettevõte ostab siis, kui otsas, teine hoiab varu.

Tellimused ja piletid

Kui päevaplaan on sees, juhib pileti olekut päevaplaan: uus piletiga seotud tarnijatellimus paneb pileti ootele „Ootel, tarne”, ja kauba saabumine toob selle tagasi plaani. Päevaplaani Erandite lehel on selliste ridade juures nupp «Koosta tellimus»; see avab tühja tellimuse, pileti valid seal ise (rea kõrval on pileti number ja objekt). Kui päevaplaan on väljas, saab seadetes määrata pileti staatuse tellimuse saatmisel ja kauba saabumisel; tühi seade ei puuduta piletit. Oma lao tellimus ja tehtud tööga pilet jäävad mõlemal juhul puutumata.

7.11 Päevik

/warehouse/journal on kogu lao ajalugu ajalises järjekorras, halduri aken (tehniku enda liikumised on tema enda ekraanidel nähtavad). Ridu ei saa muuta ega kustutada: vale kanne parandatakse uue reaga. See on andmebaasi tasemel jõustatud reegel, mitte kokkulepe.

Tegevused: Võtmine, Tagastus, Mahakandmine, Tööriista üleandmine, Komplekti üleandmine, Komplekti täiendus, Renti andmine, Rendist tagastus, Oleku muutus, Olekumärge, Korrigeerimine, Tellimuse vastuvõtt, Seisukorra muutus. Fotoga märke juures on „Ava foto”; välistehniku rida näitab tema nime ja telefoni. Otsing artikli nime või koodi järgi, filter tegevuse järgi, 50 rida lehel, uuemad eespool.

7.12 Rent

Rent (/warehouse/rent) on halduri pind kliendi objektile paigutatud seadmete jaoks: seade, objekt, kogus, kuutasu ühiku kohta (kuutotaal = tasu × kogus), algus ja lõpp, soovi korral seerianumber(id). Aktiivne paigutus on lõpetamata rida; paigutus on arveldusfakt, seepärast ei saa tema seadet ega objekti kustutada.

Rendivalikusse pääseb ainult artikkel, millel on linnuke „Rendile antav”: märkimata kastikese ainus sümptom on artikli puudumine valijast.

Rendilehel on objektifilter, Klient-filter (ka „Kliendita”) ja sorteeritav Klient-veerg. Klient on paigutuse lepingu maksja, selle puudumisel objekti maksja. Nupp „Prindi” prindib sama filtriga. Kuutotaalid ja seadmete arv on lehe peal koos. Prinditud lehel on veerud Tootja ja S/N ainult siis, kui mõnel real need on.

Rent lepingul. Kui lepingute moodul on olemas, sõlmitakse kliendifirmaga üks üldine rendileping, paigutus seotakse lepinguga ja rendi maksja määratakse lepingul. Lepingu lehel on siis seadmete leht „Seadmed” koos PDF-iga (vt «Lepingud»). Paigaldust ja eemaldamist tõendavad aktid; rendileht on arvestus.

Laoseisu eripära: paigutus võtab seadme põhilaost. Kui varem paigaldatud seadmed kanti üle ilma laoliikumiseta, viib uus rent laoseisu miinusesse, kuni admin selle „Korrigeeri laoseisu” kaudu parandab. Kuutasu ja seadmete arv laoseisust ei sõltu.

7.13 Import SmartAccountsist

/warehouse/import toob SmartAccountsi laoseisu väljavõtte (.xlsx) ühe failina sisse. Enne salvestamist näed täpselt kolme ämbrit: Luuakse / Kokkulangevused / Jäetakse vahele (+ vigased read).

Reeglid:

• Oodatud veerud: Kood, Kirjeldus, Ladu, Viimane ostuhind, Kogus; valikuline veerg Tootja. Kuni 500 rida, kuni 2 MB; suurem fail keeldub, jaga osadeks.
• Uued artiklid luuakse liigiga Tarvik, arvestusviisiga Täpne, ühikuga tk; hiljem käsitsi muudetavad.
• Kokkulangevate artiklite laoseisu ei muudeta: uuendatakse ainult nimetust, ostuhinda ja (kui fail seda annab) tootjat. Uue artikli kogus kirjutatakse avasaldona liikumiste ajalukku.
• Imporditakse põhiladu; „seadmed rendis” jäetakse vahele: renditud vara tuleb rendipinna kaudu.

Import on kord-kvartalis ettevõtmine, mitte igapäevane sihtkoht: sellepärast on ta nupp, mitte sakk.

See import ja SmartAccountsi liides ei ole sama asi. Siinne import loeb faili, mille sa ise üles laed; liides teeb päringuid otse SmartAccountsi. Imporditud artiklid ei sünkrooni liidese kaudu ega vastupidi. Liides puudutab ladu ainult tellimuste saatmisel (§7.10).

7.14 Töölauakaardid

Kolm kaarti (lülitatavad töölaua seadetes):

Kaart	Kellele	Mida näitab
Kriitiline laoseis	admin (mõlema õigusega)	tarvikud, mis on otsas või miinuses; lävi on kõva null, seadistatav lävi kehtib täiendusjärjekorrale, mitte siin
Kiire mahakandmine	tehnik	otsetee materjali märkimiseks
Minu käes	tehnik	puhver + tööriistad + komplektid ühe pilguga

Need kolm ei ole vaikimisi peidus: nende olemasolu otsustavad plokk ja õigus.

7.15 Seaded

Lao seaded on Seaded → Ladu all ja kuuluvad haldusõigusele (laohaldur otsustab oma ploki üle ise):

Seade	Vaikimisi	Mida muudab
Näita koguseid artiklivalijas	sees	kas „Võta laost” kuvab koguseid
Madala laoseisu lävi	0	täiendusjärjekorra „Alla läve” päästik
Tellimuste e-post	tühi	tarnija aadress; tühi = e-kirja ei saadeta
Oma lao tellimuste e-post	tühi	komplekteerija aadress; tühi = kasutatakse tellimuste e-posti
Lisa link ka tarnija kirja	väljas	kas tarnija saab ridade märkimise lingi
Pileti staatus tellimuse saatmisel / kauba saabumisel	tühi	ainult siis, kui päevaplaan on väljas (§7.10)
E-kirja teema ja sisu		tellimuskirja tekst
Tellimuse kanal	E-kiri	ainult SmartAccountsi liidesega
Telegrami teade kinnitamata liikumisest		halduri teated uutest nõuetest
Välistehniku tööriista meeldetuletus (päeva)	14	§7.18
Laohoidja lingid · Välistehnikute uks		§7.10, §7.18

7.16 Kustutamine ja deaktiveerimine

Kogu ladu kustutab pehmelt ja keeldub seal, kus ese eksisteerib füüsilises maailmas ja rida on ainus kirje selle asukohast:

• Artikkel: keeldub, kui ta on rendis, tööriist on kellegi käes või tal on elusaid eksemplare.
• Eksemplar: keeldub, kui masin on kellegi käes: lase enne tagastada.
• Komplekt: sisuga komplekt tühjendatakse enne (sisu tagasi lattu), siis eemaldatakse; laoseis ei muutu kunagi kustutamisest.
• Tellimus: ei kustutata kunagi; tühistamine on lõppolek.
• Päevikurida: ei kustutata ega muudeta mitte kunagi.
• Laohoidja link / välistehnikute uks: ei kustutata, ainult tühistatakse.
• Lahkuv töötaja ei kustuta midagi, mida ta kandis: tööriistad, komplektid ja eksemplarid jäävad „hoidjata” ridadeks, mille asukoha keegi lahendab.

7.17 Piirid

Piir	Väärtus
Artikli nimetus / märkus / kood / tootja	1-200 / kuni 2000 / kuni 60 / kuni 120
Kogus	kuni 999 999 999,999; kuni 3 kohta pärast koma; keeldub, ei ümarda
Ostuhind	0 kuni 9 999 999 999,99 €
Liikumise märkus	kuni 500
Korrigeerimise põhjus	3-500, kohustuslik
Komplekti nimi	1-120
Eksemplari seerianumber / märkus	kuni 120 / kuni 500
Tellimuse kirjeldus / ridu	1-2000 / 1-200
Rendi seerianumber	kuni 200
Hüvitise summa	kuni 100 000 €
Tagasilükkamise põhjus (liikumine)	3-500, kohustuslik; hüvitisel valikuline, kuni 500
Tšekifoto	kuni 10 MB
Import	kuni 500 rida, kuni 2 MB failina
Päevik	50 rida lehel
Kinnitusjärjekorra eelvaade	100 rida, siis „Näita ülejäänud”
Tellimuse ridade märkimise link	30 päeva
Artiklite ja komplektide nimekirjad	lehitsemiseta, kõik korraga

7.18 Välistehnikute uks

Alltöövõtjatel ja välistehnikutel ei ole Holdise kontot, aga nad võtavad laost samuti. Neile on üks avalik uks ettevõtte kohta: link ja selle QR-kood, mis luuakse Seaded → Ladu → „Välistehnikute uks”. Link ja QR näidatakse ühe korra (QR prinditakse samast aknast); kadunud väljatrükk tähendab lingi uuendamist, mis teeb vana kehtetuks.

Uks on telefonisõbralik leht kolme sakiga: „Võtsin”, „Tagastasin” ja Otsas/Vähe-märge. Inimene annab nime ja telefoninumbri (telefon on tema tunnus; telefon jäetakse brauserisse meelde). Loendatud kaubal tuleb märkida kogus, tööriista võtmisel valida eksemplar ja lisada foto. Mõlemas suunas on lubatud vaba tekst. Kanne jõuab kohe lattu ja laohaldurid saavad teate.

• Tööriista, mis on süsteemi järgi kellegi teise käes, välistehnik võtta ei saa.
• Välistehniku käes olev tööriist paistab nimekirjas kui „väljas: nimi, tel …, alates kuupäev”. Kui see on väljas kauem kui seatud päevade arv (vaikimisi 14), saab laohaldur teate: üks kord piiri ületamisel ja seejärel kord nädalas, kuni tööriist on tagasi. Haldur saab selle ka ise „Tagasta lattu” kaudu tagastada.
• Ukse lehel (nagu kõigil avalikel linkidel) on päringute piirang, et linki ei saaks kuritarvitada.