Päevaplaan

11.1 Mis see moodul on

Päevaplaan on see osa tootest, mis jagab tööd ise. Selle asemel, et dispetšer igal hommikul iga töö kellelegi määraks, seisab lahtine töö ühises poolis ja plaan täidab sellest iga tehniku päeva kuni päeva mahuni. Tehnik saab tööd oma tööliikide järgi ja prioriteedi järjekorras: esmalt kliendiga kokku lepitud, siis üle tähtaja olev, siis see, mis on päeva teistele töödele kõige lähemal. Automaatselt jagatud töö läheb ka piletile endale: pileti lehel ja tööde nimekirjas on tehnik kohe määratud. Tehnik avab hommikul telefoni ja päev on juba ees.

Plaan liigub ise edasi nagu doominod. Mis eile tegemata jäi, läheb tehniku järgmisse tööpäeva ja lükkab sealt kinnitamata tööd edasi. Liikumata jääb ainult see, mis on kinnitatud kindlale päevale (dispetšeri, kokkuleppe, tarne või tehniku enda kinnitus).

Tehnik ei ole selle juures jõuetu. Ta võib poolist ise tööd juurde võtta, mittesobivast loobuda (põhjusega, ja ainult teatud arv kordi), panna töö ootele, kuni varuosa saabub, märkida pika töö töössevõetuks koos tähtajaga, või leppida kliendiga aeg kokku ja lasta plaanil töö sel päeval tagasi tuua.

Inimest vajab see, mis üle jääb: töö, mis märgiti lõpetatuks, aga akt jäi koostamata; kokkulepitud aeg, mida on liiga palju edasi lükatud; päev, mis läks üle mahu. Kõik see koguneb ühele lehele nimega Erandid (asjad, mida reeglid ise ära ei lahendanud) ja üks sõnum päevas ütleb, mitu neid on. Kõrval on Logi, mis vastab küsimusele miks see töö niimoodi on.

Moodul ütleb seda ise ühe lausega:

„Päevaplaan töötab ise. Siin on ainult see, mis vajab inimest, ja logi, mis ütleb, miks miski nii on.“

Mida plaan ei tee. Plaan korraldab paberitööd ja päevi, mitte tööd ennast: nuppe ei peideta ja kedagi ei takistata kuhugi sõitmast. Plaan ei sea tempot ega näe mitmepäevase töö edenemist (ainult algust, tähtaega ja ületust). Kõik on päeva- või nädalapõhine, kuuvaadet plaanis ei ole.

Kes kasutab. Tehnik: oma päeva, lehel Minu töö → Plaan. Dispetšer ehk administraator, kellel on õigus „Piletite haldus“ (adminil vaikimisi olemas): leht Päevaplaan (kalender, erandid ja logi) ning kinnitused ja peatamised pileti lehel. Admin ilma selle õiguseta on plaanis lihtsalt tehnik. Klient plaani ei näe kunagi.

Millest sõltub. Päevaplaan on piletiploki lisa. Ilma piletiplokita on plaan kõikjal väljas: lehed, kaardid, menüü ja öised tööd.

11.2 Sõnavara

Töö olek plaanis ei ole salvestatud väli: see arvutatakse igal vaatamisel faktidest välja. Seepärast ei jää olekud kunagi „kinni“.

Olek	Mida tähendab
„Plaanis ei ole”	kellegi plaanis ei ole: kas pole kunagi olnud või anti tagasi
„Plaanis”	tehniku päevas, ootab alustamist
„Töös”	pikk töö, millel on tähtaeg, käib
„Ootel”	ootel; ei hoia päevas kohta kinni
„Akt koostamata”	töö on lõpetatud, akt veel koostamata
„Peatatud”	dispetšer peatas töö; see ei ole kellegi plaanis ega jaotuses
„Suletud”	lõpetatud

Määratud ja Abiks. Igal tööl on üks „Määratud“ tehnik (see, kelle päevas töö on) ja soovi korral „Abiks“ olevad tehnikud. Mõlemad on nimetatud pileti lehel ja kalendrikaardil. Abiline näeb oma päevas lühikest kirjet „Abiks: {määratud} · {töö}“, mis liigub koos määratud tehniku päevaga, ja see kirje loeb ka tema päeva mahtu. Kui määratud tehniku päev muutub, saab abiline teate.

Rida võib kanda märgiseid:

• „Kinnitatud”: töö on kindlale päevale kinnitatud ja plaan ei liiguta seda ise. Rida ütleb ka, kes kinnitas: „Kinnitatud · admin“, „· kokkulepe“, „· tarne saabus“ või „· tehnik ise“.
• „Kokkulepitud”: kliendiga on aeg kokku lepitud.
• „Tegemata kinnitatud töö” (punane): kinnitatud päev möödus ja töö jäi tegemata (vt 11.3).
• „Üle kantud” koos arvuga: mitu korda on tööd järgmisse päeva edasi kantud.
• „Üle horisondi”: töö on lükatud kaugemale kui plaaniperiood.
• Vanus ja tähtaeg: igal kaardil on sama „{n} p“ märk nagu tööde nimekirjas, värvitud vanuse järgi, ja „tähtaeg pp.kk“.

11.3 Tehniku päev: Minu töö → Plaan

Päevaplaaniga on Minu töö vaikimisi tehniku avaleht (seadistatav) ja Plaan selle esimene sakk. Teised sakid on Ootab allkirja · Valmis · Aktid · Tunnid · Statistika.

Ülal on päeva maht („Päev” kujul kasutatud / maht) ja „Täna {tunnid} h”. Kohal on otsingukast (objekt, aadress, pileti number; täpitähtedeta otsing leiab ka täpitähtedega nime) ja nädalariba nuppudega „Eelmine päev“ / „Täna“ / „Järgmine päev“; arvutis on näha kogu plaaniperiood, telefonis päev korraga. Selle all on päev plokkidena:

Plokk	Mis seal on
„Tegemata kinnitatud tööd”	kinnitatud tööd, mille päev möödus; alati esimesena
„Plaanis / Töös”	tänane töö
„Pikad tööd (Töös)“	mitmepäevased tööd, iga päev oma real
„Akt koostamata”	lõpetatud, aga akt koostamata
„Ootel”	ootel tööd (eraldi lülitiga „Ootel tööd”)
„Kaasatud”	tööd, kus ta on kellegi teise abiks
„Läheduses”	lähedal olev töö, mida võiks juurde võtta

Veerud: Töö kuupäev · Pealkiri · Objekt · Tähtaeg · Tagasi · Kelle plaanis.

Mida tehnik real teha saab

Iga tegevus küsib enne midagi: põhjust, päeva või kinnitust.

Tegevus	Mida ta teeb
„Võta plaani”	võtab töö poolist enda päeva
„Kinnita”	kinnitab automaatselt pakutud töö (kui ettevõte nõuab kinnitust; seni kannab rida märki „Kinnitamata“)
„Töös”	„Pikk töö, millel on tähtaeg. Tähtaega loetakse tööpäevades.“ Tähtaja võib anda ka kuupäevana
„Ootel”	„Töö jääb ootele ega hoia kohta sinu päevas. Vali põhjus ja päev, mil selle juurde tagasi tuled.“
„Tagasi plaani”	toob ootelt tagasi
„Töö lõpetatud”	„Töö on lõpetatud, akt veel koostamata. Vali päev, mil töö lõpetati.“
„Ei ole lõpetatud”	võtab märke tagasi, selgitus on kohustuslik
„Koosta akt”	tavaline tee, mida mööda töö plaanist välja läheb
„Loobu”	„Annad töö tagasi. Vali põhjus.“ Põhjus „Kokkulepe“ küsib kuupäeva ja jätab töö sulle: „Kokkulepitud {päev}: jääb sinu plaani“
„Määra aeg”	kokkulepitud tööle päeva valimine: töö läheb sinu plaani kinnitatuna ja sellest ei saa loobuda
„Lükka edasi”	„Kliendiga kokku lepitud päev muutus. Töö tuleb uuel päeval sulle tagasi.“ Põhjus on kohustuslik ja kordade arv piiratud
„Liiguta”	„Vali päev, millal see töö tehakse.“ Tehniku enda liigutus kinnitab töö uuele päevale
„Kinnita sellele päevale” / „Eemalda oma kinnitus”	tehnik kinnitab töö oma päevale paigale või võtab oma kinnituse maha
„Liiguta põhjusega”	tegemata jäänud kinnitatud töö viimine uuele päevale

„Liiguta“ ja „Kinnita sellele päevale“ on olemas ainult siis, kui ettevõte lubab tehnikul oma plaani päevi muuta (vt 11.6). Oma kinnituse saab tehnik alati maha võtta. Dispetšeri, kokkuleppe, tarne või plaani enda pandud kinnitust tehnik eemaldada ei saa: „Selle kinnituse pani haldur või süsteem; eemaldada saab selle ainult haldur.“

Tegemata kinnitatud töö

Kinnitatud töö, mis jäi oma päeval tegemata, ei liigu ise edasi. Ta ilmub tänase päeva algusse punase märgiga „Tegemata kinnitatud töö“ („Kinnitatud päev {kuupäev} möödus: liiguta põhjusega.“) nii tehniku plaanis kui dispetšeri kalendris. Tehnik viib selle põhjusega uuele päevale ka siis, kui tal muidu päevi muuta ei lubata. Uus päev on taas kinnitus ja ring kordub.

Pikk töö

Töös olev töö, mis kestab üle esimese päeva, lahkub päeva kohtadest ja on iga päev näha oma real „Pikad tööd (Töös)“ (kalendris kollane riba tehniku rea all). Vaikimisi ei võta pikk töö päeva mahust kohta; selle saab ettevõte sisse lülitada. Ootele pannes kaob pikk töö ribalt, kuni naaseb; sulgemine eemaldab selle. Pikki töid doominod ei liiguta.

Vaba päev ja täis päev

Tehnik saab märkida päeva vabaks: „Ma ei tööta täna” (tagasi: „Töötan siiski täna”). Riba ütleb, mis siis juhtub: „Oled märkinud tänase päeva vabaks. Plaan täna ei liigu ja uusi töid juurde ei tule.“ Selle päeva kinnitamata tööd lähevad ootele ja tulevad tagasi esimesel tööpäeval pärast seda. Kinnitatud ja kokkulepitud tööd jäävad paigale ning ilmuvad erandites jaotisesse „Töö puhkepäeval“.

Üle mahu võtmine küsib enne: „Päev on juba täis”, „See ületab sinu piiri: kas jätkata?“, ja iga selline võtmine kirjutatakse logisse. See ei ole keeld, vaid jälg.

Tühjad olekud, mis end ise seletavad

• „Sul ei ole plaani”: „Kui sulle töid jagatakse või võtad ise mõne töö plaani, ilmuvad need siia.“
• „Tänane päev on märgitud vabaks, seega plaani täna ei täideta.“
• „Haldur on sinu päeva mahuks seadnud 0 tööd, seega plaani ei täideta. Räägi halduriga.“

Viimane on tähtsam, kui ta välja näeb: maht 0 on lubatud seadistus (tehnikukaardil „Osaleb päevaplaanis“ väljas) inimesele, kes akte allkirjastab, aga plaani järgi tööd ei tee. Tehnikule, kes seda teksti ei loe, näeb see välja nagu rike.

11.4 Dispetšeri leht: Päevaplaan

Külgriba Päevaplaan (aadress /service/planner). Kolm sakki: Kalender · Erandid · Logi.

Kalender

„Nädala plaan tehnikute kaupa. Lohista töö tehniku päevale. Erandid näitab, mis vajab otsust.“

Ruudustik: üks rida iga aktiivse tehniku kohta (ridade vahel eraldusjoon ja vahelduv taust), üks veerg iga plaaniperioodi tööpäeva kohta. Nooled „Eelmine“ / „Järgmine“ näitavad ka perioodist väljas olevaid päevi, kuid ainult vaatamiseks. Paremal seisab määramata hunnik „Määramata”, jagatud kolmeks: „Tarne saabunud” (ülal), „Kokkulepitud” ja „Muu töö”. Kaardil on vanus („{n} p“), mitu korda tööd on edasi kantud („Üle kantud {n} korda“) ja kaugus: „{n} km lähimast selle nädala tööst“ (kursori all nimetab see töö) või „Sama objekt on sel nädalal juba plaanis“.

Lahtris näeb ka abiliste kirjeid („Abiks: …“), määratud tehniku kaardil abiliste nimesid, tänase päeva alguses tegemata kinnitatud tööd ja rea all pikkade tööde kollast riba.

Otsing. Määramata kohal on otsingukast: objekti nimi, aliased, aadress, pileti pealkiri või number. Määramata hunnik filtreerub, juba paigutatud kaardid tõstetakse esile ja ülejäänud tuhmuvad. Otsing ei muuda järjekorda ega paigutust.

Mida siin teha saab:

• Lohistada kaart tehniku päeva. Teise tehniku reale lohistamine vahetab määratud tehnikut (endine tehnik eemaldatakse piletilt). Määramata veergu lohistamine võtab töö plaanist välja ja eemaldab tehniku piletilt: „Lohista siia, et töö plaanist välja võtta“.
• „Pane plaani”: sama liigutus dialoogina: „Vali tehnik ja päev, kuhu töö liigub.“
• „Pane ootele”: „Töö jääb ootele ega lähe kellegi plaani. Vali põhjus.“
• „Kinnita tehnikule” / „Eemalda kinnitus”: „Kinnitatud töö jääb valitud tehniku päeva ja tehnik ei saa sellest loobuda.“ Dispetšeri kinnitus võib päeva mahu ületada; selline päev ilmub erandites „Üle päeva mahu“ alla.
• „Peata…“ (Määramata kaardi menüüs, samuti pileti lehel): vt allpool.
• Kokkulepitud tööd liigutades küsitakse „Muuta kokkulepet?“: kinnitamisel liigub kokkulepitud aeg koos tööga.

„Jaota” käivitab automaatse jagamise kohe, kogu nädala ulatuses: „Jaota tööd automaatselt?“, „Automaatne jagamine täidab tehnikute vabad kohad kogu nädala ulatuses. Juba plaanis olevat tööd see ei liiguta.“ Tulemus: „Jagatud: {n}” või „Jagada pole midagi”.

„Tühjenda” tühjendab nädala plaani: „Tühjenda nädala plaan?“, „Plaanist võetakse välja: {n}. Kinnitatud, töös ja akt koostamata tööd jäävad puutumata.“ Tühjendamine ei ole nullimine, vaid lahtise töö tagasi pooli laskmine.

Tehniku rea menüü (nimel): Täida nädal · Tühjenda nädal · Puhkus… · Plaanist väljas / Plaanis. Plaanist väljas tehniku rida on hall, sinna ei saa tööd lohistada ja Jaota jätab ta vahele.

Kui päeva teised tööd on kaugel, hoiatab süsteem, aga ei keeldu: „Päeva tööd on kaugel“ koos lausega, mitu km on töö tehniku selle päeva tööde keskpunktist ja mitu objekti seal on.

Ilma aktiivsete tehnikuteta öeldakse põhjus: „Aktiivseid tehnikuid ei ole”: „Kalendris on rida iga aktiivse tehniku kohta. Lisa tehnik või märgi mõni neist aktiivseks.“

Lohistamine töötab ka klaviatuuri ja ekraanilugejaga; teated on tõlgitud, mitte tehnilised.

Peatatud tööd

Dispetšer saab töö peatada, kui seda ei saa praegu teha: „Peata töö”, „Töö lahkub kõigist plaanidest ja jaotusest, kuni see jätkatakse või kuupäev saabub.“ Põhjus on kohustuslik: „Klient pole kättesaadav“, „Seadmeid / materjali pole“ või „Muu“ koos selgitusega. Kuupäev on valikuline („Tühi = kuni tagasi võtan.“).

Peatatud töö on kalendri all oma jaotises „Peatatud” (põhjus, märkus, kuupäev, vanus) ja pileti lehel („Peatatud kuni“, „Peatatud alates“). Peatatud tööga ei saa keegi liituda ega seda tavapäraselt sulgeda; dispetšer saab selle sulgeda ainult administratiivse põhjusega (nt „Tellija loobus“). „Jätka” viib töö tagasi Määramata hunnikusse; tehniku päevale lohistamine jätkab ja kinnitab selle sinna. Kuupäeva saabudes tuleb töö ise jaotusesse tagasi.

Erandid

Seitseteist jaotist, igaüks üks küsimus, mida ükski reegel ära ei lahendanud. Iga rida näitab kuupäeva (millal asi juhtus) ja tööpõhistel jaotistel on veerg „Miks“. Saki peal ja töölaual on loendur: see loeb erinevaid töid probleemijaotistes, mitte ridu kokku.

Jaotis	Mis seal on
„Akt koostamata”	töö lõpetatud, akt liiga kaua koostamata (ei sisalda töid, mille akt on juba valmis)
„Tähtaeg ületatud”	töösse võetud töö läks tähtajast üle
„Kinnitatud tööd”	kinnitatud read (teadmiseks)
„Loobumispiir täis”	tööst on loobutud nii mitu korda, et plaan kinnitas selle tehnikule
„Aegunud pakkumised”	pakkumised, millele ei vastatud (ainult kui pakkumise eluiga on sisse lülitatud)
„Ootel - tarne”	ootel varuosa või tellimuse taga
„Ootel - vajab tegutsemist”	ootel põhjusega, mis nõuab haldurilt tegutsemist
„Üle päeva mahu”	päev läks üle mahu; tegevused „Jaota ümber“, „Vabasta valitud“, „Kinnita ülekoormus“
„Plaaniväline akt”	akt kirjutati tööle, mis plaani ei jõudnudki (teadmiseks)
„Kokkulepitud ajad”	kliendiga kokku lepitud ajad (teadmiseks)
„Kokkulepitud, ajata”	kokkulepe on, päeva ei ole
„Katkenud kokkulepped”	kokkulepe või ootelt naasmine katkes
„Lõpetamine takerdus”	sulgemine jäi pooleli (nt kuu lukk)
„PDF valmis, pilet sulgemata”	akt valmis taustal, piletit keegi ei sulgenud
„Töö puhkepäeval”	töö on päeval, mille tehnik märkis vabaks; tegevus „Lükka edasi“
„Üle horisondi lükatud”	töö on lükatud plaaniperioodist kaugemale
„Täna puhkepäeval”	kes on täna vaba (teadmiseks)

Neli „teadmiseks“ jaotist loetakse oma arvuga, kuid koguarvu ei lähe. Puhas päev ütleb seda välja: „Kõik korras”, „Päevaplaan on viimase {n} päeva jooksul kõik ise ära lahendanud.“ Pikk jaotis lõigatakse: „Näidatud {n} rida {kokku}-st.“

„Ootel - tarne” on jaotis, millel on oma lugu. Read näitavad, kui palju on kohal („{n}/{m} kohal”), mitu tellimust on („Tellimused {n}“) ja mis nendega on („tellimus saatmata”). Kui midagi pole veel tellitud, ütleb rida „Vaja tellida” ja pakub nuppu „Koosta tellimus”.

Tarne käib suures osas ise: kui piletile luuakse tarnija tellimus, läheb pilet ise ootele „Tarne“ põhjusega. Kui viimane oodatud tellimus saabub, tuleb töö tagasi oma tehniku plaani järgmisel tööpäeval, päeva esimesena ja kinnitatuna („Kinnitatud · tarne saabus“), vajadusel üle mahu. Kui tehnikut enam ei ole, läheb töö Määramata hunniku tippu märgiga „Tarne saabunud“. Tühistatud tellimus eemaldatakse ootelt; kui teisi tellimusi ei jää, jääb töö ootele märkega „Vaja tellida“ ja otsustab haldur.

Logi

Lisandumise järjekorras nimekiri kõigest, mis plaanis juhtus. Veerud: Aeg · Sündmus · Tegija · Päev. Filtrid: Alates · Kuni · Pilet, ning viis sündmusrühma: Plaani võtmine · Loobumine ja vabastamine · Töö käik · Lõpetamine · Plaaniväline.

Kaks asja, mis logi usaldusväärseks teevad:

1. Masina tehtud muudatus omistatakse „Süsteemile”, mitte sellele, kes juhtumisi sisse logitud oli.
2. Logi on ainult juurdekirjutatav. Ridu ei saa muuta; ainus kustutamine on säilitusaja koristus. Ükski ekraan ei redigeeri logirida.

Mõned sündmused, mida tasub tunda: „Võttis plaani”, „Võttis plaani üle mahu”, „Automaatne jagamine”, „Admin kinnitas tehnikule”, „Tehnik kinnitas töö oma päevale“, „Kanti järgmisse päeva”, „Tõrjuti hilisemasse päeva“, „Tegemata kinnitatud töö liigutatud“, „Loobumispiir täis, kinnistati”, „Tellimus saabus, tagasi plaani“, „Peatatud“ / „Jätkatud“, „Töödejuhataja tühjendas plaani”, „Akt märkis töö tehtuks”, „Kuu on lukus”, „Plaaniväline akt”.

11.5 Viis öist tööd

Plaani liigutavad viis ajastatud tööd, igaühel oma lüliti, kellaaeg ja rida käivituste ajaloos. Kellaajad on ettevõtte ajavööndis.

Kell	Töö	Mida teeb
03:30	plaani logi koristus	kustutab säilitusajast vanemad logiread (vaikimisi 365 päeva)
07:00	eilse plaani ülekandmine	doominod: viib eile tegemata jäänud kinnitamata töö tehniku järgmisse tööpäeva ja lükkab täis päevast kinnitamata tööd edasi
07:05	ootel tööde naasmine	toob ootel töö tagasi tema naasmispäeval; samal ajal tulevad tagasi peatatud tööd, mille kuupäev saabus
07:30	automaatne jagamine	täidab tehnikute päevad kogu plaaniperioodi ulatuses
18:00	erandite kokkuvõte	saadab ühe teate erandite koguarvuga

Hommikune järjekord on kandev: 07:00 → 07:05 → 07:30. Jagamine peab nägema kaht eelmist lõpetatuna, enne kui ta kellegi mahtu loeb. Kui kellaaegu muudad, hoia see järjekord alles.

Reeglid, mis nendest töödest välja kasvavad:

• Kinnitatud tööd ülekandmine ei liiguta. Tegemata kinnitatud töö jääb tänasesse päeva punase märgiga, kuni keegi selle põhjusega edasi viib. Päev, mis on juba kinnitusi täis, jäetakse vahele. Töös, Akt koostamata ja Ootel töid ülekandmine ei puuduta.
• Pakkumise aegumine on vaikimisi väljas. Kui ettevõte selle sisse lülitab, loetakse ülekandmisi, mitte seisakut, ja vaba päeva tõttu tehtud ülekanne ei lähe arvesse. Muidu näitab hilinemist kaardi vanusemärk.
• Automaatne jagamine käib ainult ettevõtte enda töökalendri tööpäeval, mitte lihtsalt E-R.
• Erandite kokkuvõte ei kirjuta midagi. Teade tuleb ainult siis, kui arv on üle nulli, ja ainult tööpäeval.
• Iga töö, mille päev öösel muutus, annab selle abilistele teada.

11.6 Sätted, mis kõige rohkem loevad

Seaded → Päevaplaan: jaotis on olemas ainult päevaplaani mooduliga ja kannab 41 sätet neljal plaadil: Pool · Jagamine ja loobumine · Olekud ja sulgemine · Asukoht ja logi.

Kuus sätet on tehnikupõhised: neid saab ühele inimesele teistsuguseks seada tema enda kaardil (Register → Tehnikud, plokk „Tehnik“, kõrval „Ettevõttes: {väärtus}“). Need on päeva maht, kas ta tohib oma plaani päevi muuta, millised tööliigid talle pakutakse, kaks „väljaspool plaani“ luba ja akti muutmise aken. Samal kaardil on lüliti „Osaleb päevaplaanis“ ja nimekiri „Puhkepäevad“.

Säte	Vaikimisi	Mida ta otsustab
Päeva maht (tööd) ⚑	5	mitu tööd ühe tehniku päeva mahub. 0 tähendab, et ta pooli tööd üldse ei võta
Plaaniperiood (tööpäeva)	5	mitu tööpäeva ette plaan ulatub: mida jagamine täidab, mida kalender näitab, kui kaugele tööd liigutada saab
Tehnik tohib oma plaani päevi muuta ⚑	ei	välja lülitatud → päevi korraldab dispetšer ja tehnik ei saa oma tööd kinnitada. Tegemata kinnitatud töö liigutamist, võtmist, loobumist ega ootelepanekut see ei puuduta
Tööliigid ⚑	kõik jagatavad	millist liiki tööd pool tehnikule pakub. Isiklikult määratud töö jõuab temani alati
Mida pool pakub	Määratud või tööliigi järgi	„Ainult määratud“, „Määratud või tööliigi järgi“ või „Kõik aktiivsed“
Mida loetakse kohaks	Kõik täitjad	kas abiline kasutab oma päevast kohta („Kõik täitjad“) või ainult määratud tehnik („Esimene täitja“)
Täida plaan automaatselt	jah	välja → plaan jääb tühjaks, kuni keegi võtab või annab. Sama lüliti juhib ka öist jagamist
Tehnik kinnitab automaatse pakkumise	jah	välja → töö läheb kohe plaani ja tehnikule öeldakse seda lihtsalt
Pakkumise eluiga (tööpäeva)	0	0 = pakkumine ei aegu. Muu arv loeb ülekandmisi
Loobumisi ühe töö kohta	2	pärast seda kinnitab plaan töö tehnikule. 0 = piiramatu
Kokkuleppe ulatus (päeva)	30	kui kaugele ette tohib kliendiga aja kokku leppida. Ei ole sama, mis plaaniperiood
Kokkuleppe edasilükkamiste piir	2	mitu korda tohib tehnik kokkulepitud päeva edasi lükata. Dispetšeril piiri ei ole; loendur nullitakse, kui töö lõpetatakse
Pikk töö loeb päeva mahtu	ei	sees → pikk töö võtab igal päeval ühe koha ja kehtib „Pika töö lisakoht“
Olekud, mida tehnik ise valida saab	tühi	tühi = tehnik ei vaheta olekut rippmenüüst, töö liigub plaani kaudu
Haldur võib sulgeda ilma aktita	Tööliigi märke järgi	„Mitte kunagi“ / „Tööliigi märke järgi“ / „Alati“. Tööliigid, mis akti ei oota, sulguvad alati ilma aktita
Tehnik võib sulgeda ilma aktita	ei	sees → tehnik kirjutab puuduva akti põhjuse ja sulgeb
Sulgemine kinnitatud kuusse	Tõsta tänasesse	„Tõsta tänasesse“ kirjutab sulgemise tänase kuupäevaga; „Keeldu“ keeldub. Akti kaudu sulgemine nihutab alati: kuu lukk ei peata kunagi akti
Lubatud võtta üle päeva mahu ⚑	jah	eraldi kinnituse järel; iga selline võtmine läheb logisse
Sulgeda otse aktiga ⚑	jah	välja → akti loomine keeldub: „See töö ei ole sinu päevaplaanis. Võta see esmalt plaani ja vormista siis akt.“

⚑ = tehnikupõhine.

Kolm kaugusesätet mõõdavad kolme eri asja: otsingu raadius (10 km) ütleb, kui kaugelt lähedal olevat tööd otsitakse; ühe päeva ringi raadius (25 km) ütleb, kui laiali tohib ühe päeva ring olla; kokkuleppe ulatus (30 päeva) ei ole kaugus, vaid kuupäevavahemik.

Öiste tööde kellaajad on Seaded → Automaatika all, mitte siin.

Kaks sõnastikku peavad olema täidetud, muidu ei saa tehnik loobuda ega ootele panna: Loobumise põhjused ja Ootele panemise põhjused. Tühjade korral ütleb süsteem: „Päevaplaani staatused on määramata. Haldur seab need Sõnastikes.“ Tööliigi juures otsustab märge „Päevaplaan võib seda tööd jagada“, kas seda liiki tööd pakutakse ka tehnikule, kellele see määratud ei ole.

Töökalender (Seaded → Ettevõte → Töökalender: tööpäevad, puhkepäevad ja ajavöönd) on see, mille järgi kõik „tööpäevad“ siin peatükis loetakse. See on olemas ka ilma päevaplaanita.

11.7 Mis juhtub, kui moodulit ei ole

Päevaplaan on vaikimisi väljas: see on piletiploki lisa, mille ettevõte eraldi tellib. Ilma selleta:

• Lehte Päevaplaan ei ole.
• Lehel Minu töö ei ole sakki Plaan; kõik ülejäänud sakid töötavad.
• Seadetes ei ole jaotist Päevaplaan ega tehnikukaardil plaaniga seotud ridu.
• Viit öist tööd ei ole.
• Töölaual ei ole kaarte „Minu plaan” ja „Päevaplaani erandid”.
• Tehnik, kes satub mõne plaani tegevuse peale, näeb: „Päevaplaan ei ole selles paigalduses kasutusel.“

Piletid, aktid ja kõik muu on puutumata. Määramine läheb lihtsalt tagasi inimese tööks.

11.8 Piirid ja teadaolevad konarused

• „Koosta tellimus” ei seo piletit ette (vt 11.4). Tellimuse redaktor avaneb tühjalt ja pilet valitakse seal; rea kõrval on pileti number ja objekt.
• Teise tehniku reale lohistamine kaotab abilised. Abiline lisatakse tagasi pileti lehelt.
• Tegemata kinnitatud tööl ei ole oma erandijaotist. Seda näeb tänase päeva lahtris ja „Kinnitatud tööd“ nimekirjas.
• Jätkamine ei taasta peatamiseelset seisu. Peatamine kustutab kinnituse, päeva, tähtaja ja tellimuste sidemed; jätkatud töö läheb Määramata hunnikusse.
• Plaanist lahkuda saab ka pileti lehelt: määratud tehniku eemaldamine piletilt võtab töö tema plaanist välja. Kui töö on juba Töös, Ootel või Akt koostamata, keeldub pileti leht ja suunab Päevaplaani.
• Päeva maht 0 näeb välja nagu rike. See on toetatud seadistus ja tühi olek seletab seda, aga tehnik, kes teksti ei loe, näeb tühja plaani.
• Tehniku enesemääramise lüliti on teises jaotises. Säte, mis otsustab, kas tehnik tohib vaba tööd ise võtta, on Seaded → Automaatika → Piletid all: „Endale tööd võtta ei saa: selle paneb sulle haldur.“
• Ettevõte, kes oli varem salvestanud „Mida loetakse kohaks“ väärtuseks „Esimene täitja“, jääb selle juurde: abiline tema päevast kohta ei võta, kuni sätet muudetakse.
• Logi päevaveerus ei ole aastaarvu (ainult pp.kk).